Mäe sees elas kääbik väike,
kaevas koopaid, kaevas käike,
polnud näinud Päikest eal,
aga ükskord kogemata
löönud lahti murumätta
ning siis lilleõites aasa peal
seisis ta ja päiksekiiri
vaadates ei olnud piiri
imetlusel, et see olla võib
silmipimestavalt ilus -
päkapikk siis silmad pilus
kiiri imetlema jäi.

Päiksekiired tegid tööd
peale pilkast külma ööd
valgustades elavaid.
Lillenupud tegid lahti.
Selle kõrval said ka mahti
teha kääbikule pika pai.
Tundes oma jäätund põues
südant sulavat,
üht kiirt siis kääbik vargsi kõnetas:
"Valgustada võiksid minu
koobast pimedat
ja olla minu abikaas."

Kiir see vastas kääbikulle:
"Pimedus teeb lõpu mulle -
veel ei soovi surra ma -
lendama pean kohe ära,
kuniks on veel päiksesära -
selleta ei saa ma elada."
Nii läkski kaunis päevasäde,
aga päkapikk,
kui oma koopas mõtteid mõlgutab:
"Nii imelik, miks ühele on
loodud hämarik,
teist aga valgus armastab..."

See also:
JustSomeLyrics
33
33.25
נורית גלרון הבוקר למוחרת Lyrics
Echo Screen First Date Lyrics